Ja siiski – üks vahe, nii vale

Su südame hellemad mõtted,
mu juures nad viibivad,
ja nagu päikesepaiste
mu hinge nad suudlevad.

Kas viibid sa lähedal, kaugel –
su armastus kannab mind.
Mu päevad, mu unenäod –
kõik, kõik nad mõtlevad sind.

Ja siiski – üks vahe, nii vale,
üks nõiutud kuristik ta!
Kas meie igatsus iial
säält enam üle ei saa?